Saunavihtade aeg

Õige aeg saunavihtasid teha on napilt enne jaanipäeva, et kaseoksad veel eelmisest aastast piisavalt puitunud oleksid ning kuivatamisele, leotamisele ja vihtlemisele vastu peaksid. Jaanipäevast hakkab kask noori võrseid ajama ja nende okstega vihelda enam ei saa.

Mesi tarelgi n praegu kibekiire aeg vihtasid meisterdada. Aga saunaviht ei pea sugugi ainult kaseokstest olema. Sel aastal on meil sortimendis nii kase-, tamme- kui nõgesevihad. Iga viht on isemoodi elamus. Tule proovi järgi!

Vihtlemisel on neli ülesannet.

Esiteks, viha liigutamine paneb sauna lae all oleva kuuma õhu liikuma ja eemaldab keha ümbritseva madalama temperatuuriga õhukihi. Nii pääseb kuum niiske õhk naha ligi ja kutsub esile rohke higistamise.

Teiseks, vihalöögid eemaldavad nahapinnale kogunenud higi ja mustuse.

Kolmandaks, vihtlemisel on kergelt masseeriv ja verevarustust stimuleeriv toime. Vihtlemine mõjutab just keha pindmist osa, parandab naha puhastumist ja ainevahetust, toetab lümfil jääkainete väljutamist.

Neljas toime on fütoteraapiline. Erinevad taimed, millest vihad vamistatakse, sisaldavad erinevaid aktiivaneid, mis imendudes mõjutavad nii naha kui kogu organismi tervislikku seisundit. Kõik need aspektid on vihtlemise juures ühtviisi olulised, ühtegi ei saa ära jätta.

Kaseviht noorendab nahka, vaigistab valu ja parandab haavu (on mikroobidevastase toimega). Kaseehed sisaldavad A- ja C-vitamiini, –  tugevdab immuunsüsteemi. Kasevihal usutakse olevat imeline vägi raskest haigusest toibuvate inimeste turgutamisel.

Tammeviht ravib nahahaigusi, annab elujõudu ja energiat. Vanarahvas ütleb tamme energia olevat nii tugeva, et krooniliste haigustega inimesed ei tohiks tammevihta kasutada. Tammelehtedes leiduv tanniin peaks aitama liigesehaiguste korral. Viha leotusveega loputa juukseid – see annab neile kohevuse ja läike.

Nõgeseviht ravib reumat, radikuliiti, liigese- ja lihasevalu ning põletikke. Nõgeseviha leotusvesi sobib väga hästi kosmeetiliste nahahaiguste raviks. Viht kastetakse enne kasutamist vaheldumisi kuuma ja külma vette. Nõgesevihaga ei vehelda nii vihaselt kui puuvihaga – tuleb õrnalt sopsutada, sest siis on tema mõju tugevam.

allikas: Harmoonikum