Mesi tare blogi

Poissmeesteõhtu Sibulateel. Aga miks ka mitte?

Suvi on täies hoos ja nii on ka pulmi iga nurga peal. Sellest tulenevalt on tüdrukuteõhtud ja poissmeesteõhtud järjest populaarsust kogumas ning ideid, mida teha, et see üritus vahva oleks, napib alati. Tahaks ju midagi uut ja põnevat ja teistmoodi.

Siin on 8 tegevust, et teha üks meeldejääv poissmeesteõhtu Sibulateel:

1. Peipsi kruiis

Diora kaaterlaev on luksulik veesõiduk erinevateks väljasõitudeks. Olenevalt külastajate soovidest saame teha piduliku olemisega kruiisisõidu või hoopis pakkuda adrenaliinirohkeid tegevusi Peipsil.

Küsi lisa: info@mesitare.ee

2018 Diora 095
Foto: mesitare.ee

2. Saunaõhtu Mesi tares

Kui peigmees on tõeline saunahunt, siis sobib teda tuua Mesi tare kodumajja. Meil on 6 erinevat sauna, mistõttu saame pakkuda päris privaatset saunaõhtut saunatraditsioonidega. Meie juures saab nautida suitsusauna, kilesauna, soome sauna, telksauna, saunapaati ning kümblustünni.

Küsi lisa: info@mesitare.ee

Mesi tare lilesaun-2016 Varnja SaunafEST
Foto: mesitare.ee

 

3. Fotojaht

Üks lõbus huumorit pakkuv ühistegevus on fotojaht. Pakume võimalust Varnjas poissmeesteõhtu fotojahi eripaketiks.

Küsi lisa: info@mesitare.ee

fotojaht
Foto: mesitare.ee

4. Sepatöö Peipsimaa külastuskeskuses

Kolkjas Peipsimaa külastuskeskuses saab end proovile panna mitmetel mehistel aladel – õppida köit keerutama, ehteid kuldama (pruudile kullast süda?…) või kalavõrku kuduma. Veelgi põnevamad on sepatöö ja metallnikerduste õpitoad. Miks mitte sõpradega proovida teha midagi sellist, mida varem teinud pole?

Info ja kontakt: Peipsimaa külastuskeskus

sepikoja õpituba
Foto http://www.peipsimaa.ee lehelt

5. Savi õpituba Alatskivi lossis

Alatskivi lossis asub keraamikakoda Tanel Telli juhendamisel. Poissmeesteõhtu raames saab minna voolima enda isiklikku õllekruusi või lasta hoopis fantaasial lennata, et pruudile pulmapäeval meeldejääv kingitus teha.

NB! Keraamika puhul kulub ahjust valmis toote kättesaamiseks kuni kaks nädalat. Valminud esemed saab keraamik saata pakiga nt pulmapäevaks.

Saviõpituba Alatskivi lossis
Foto celadon.ee lehelt

6. Õlleakadeemia

Alatskivi mõisamaitsed Alatskivi lossi külje all tutvustab pererahva enda tehtud veine ja õllesid. Peremehe Õlleakadeemias saab degusteerida erinevaid koduõllesid, kuulda nende tegemise kohta ning muudki kasulikku teadmist õllekultuuri kohta.

õlu
Foto internetist

7. Kadrina mõisa veeatraktsioonid

Kadrina mõis pakub rohkelt erinevaid adrenaliini tekitavaid tegevusi Peipsi järvel, mis on sobilikud poissmeesteõhtuks. Võimalused kaatrimatkadest veesuuskadeni. Vaata lisa Kadrina mõisa kodulehelt.

kadrina mõis
Foto: Kadrina mõisa kodulehelt http://www.pootsman.ee 

8. Puukujurdamine

Sibulateelt võib leida vahvaid vigursaagijaid, kes lisaks mänguasjadele, nõiamajadele ja okstest mööblile pakuvad ka võimalust ise kätt külge panna ja proovida teha üks puukuju.

Kontaktid puukujurid.ee lehel.

Varbola_Puu_
Foto http://www.puukujurid.ee lehelt

 

TALVEERI:

Kui aga pulmad toimuvad vanade eestlaste kombel talvisel ajal (sest kes see siis kiiret suvist töötegemise aega pulmadele raiskab?), soovitame poissmeesteõhtuks adrenaliinirohket Mesi tare järvesafarit karakatitsaga. Laseme peigmehe rooli, driftime Peipsi järvejääl, püüame ise kala ja keedame sellest uhhaa otse järvel. Ja nagu kohalikud räägivad, siis uhhaa ilma viinata on lihtsalt kalasupp.

Mesi tare karakatitsaga elamusi täis safari
Mesi tare karakatitsa järvesafariks valmis. Foto: http://www.mesitare.ee

 

 

 

 

 

 

 

 

Tõukerattaga Sibulateel

Sibulatee on nii kordumatu, nii vahetu ja nii … välismaise vaibiga, et patt on seda uudistada läbi autoakna. Kui niisama jalutada ei viitsi, siis nüüd olemegi mõelnud midagi põnevat just sulle.

Loodusturism.ee korraldab 14.juulil 2018 tõukerattamatka siiruviirulisel Sibulateel ja Mesi tare hoovil toimub supipaus. Et peredel oleks tore päev Sibulateel, oleme kutsunud meile külla Alatskivi noortekeskuse vahvad noored ja nende juhendajad. Üheskoos tehakse lõbusaid mänge suurtele ja väikestele. Nii saavad emad-isad mõnusasti puhata ja kõhtu täita ning lapsed põnevalt aega veeta pausi ajal.

Samal päeval Varnjas Kaluritepäev ning Alatskivil vanavaralaat. Tasub tulla külla, sest tegemisi jagub terveks päevaks!

Lisainfo loodusturismi lehel.

tõukerattatuur Sibulateel
Foto loodusturism.ee lehelt. Autor: Andres Jalak

Peipsi järvefestival täies hoos

Kibekiire südasuvi on kätte jõudnud, mis tähendab üht! Peipsi järve vahvaim festival purjetab muudkui ühest sadamast teise ja meie ühes nendega.

Oleme käinud Vasknarvas, Rannapungerjal, Mustvees ja Kolkjas. Täna õhtuks jõuame Emajõe äärde Kavastusse, sealt edasi viib tee Piirissaarele, Värskasse ja Räpinasse. Igas sadamas viime läbi kalatoitude õpitubasid ning lõbusõidulaev Diora viib vahvaid inimesi Peipsi kruiisile.

Lisaks toimuvad igas sadamas muudki vahvad õpitoad, tasuta kontserdid ja saab maitsta Peipsi ettevõtjate toodangut.

Veel jõuad kohale kõike põnevat uudistama.

Toidusuveniiride aeg

Suvi on perenaistele alati kiire aeg. Meil on käsil lisaks külaliste tervitamisele toidusuveniiride tegemise aeg.

Kevadel kuivatatud tindid on saanud pakenditesse. Neid on piiratud kogus ja jagub vaid kiirematele. Tõeline delikatess.

2018-06-27 17.44.14

Põdrakanep on vallutanud kogu Peipsiääre ja ka ülejäänud Eesti. Aeg, mida ei saa kuidagi raisku lasta, seega käib meil usin korjamine, hapendamine ja kuivatamine, et saaks juua imelist ivantšaid.

2018-06-15 15.32.01

Oleme nuputamas muidki põnevaid meeneid. Hoidke silm peal ja tulge külla. Meie tooteid ei leia suurtest kettidest vaid ikka siitsamast koha pealt. Ikka Peipsi äärest.

Mesi tare perenaise arvamuslugu: Kuidas väikeettevõtjana ellu jääda toitlustusüritustel PÄRIS TOITU pakkudes ehk friikartulisõda.

Kuidagi sai mitmed kuud tagasi antud lubadus osaleda Gaudeamusel supikatlaga toitu pakkudes. Et me ise oleme lisaks turismiteenuste pakkujatele ka kohalike ürituste korraldajad, siis me teame täpselt seda ilu ja valu, mis kaasneb ühe ürituse raames toitlustamisega nig valiku tekitamisega.
Me oleme siin oma asja ajades liitunud mitme võrgustikuga, sest see on võtmesõna maal ettevõtjana ellu jääda. Meie südameasi on Peipsi asja ajada, Peipsi toitu soosida ja Peipsit tutvustada. Seega nii ta siis läkski,et kui pöörduti meie poole sooviga, et Gaudeamusel oleks ainult kohaliku toidu pakkujad, siis suur osa sellest oleks Peipsi toidu pakkujatel. Kindlaks olid määratud ka menüüd – meie teeme oma supikatlaga suppi, üks lambaliha tootja teeb lambalihaplovi ja üks kaluriettevõte tuleb suitsukala pakkuma. Kõik oli kokku lepitud.
Ja siis paar päeva enne üritust andsid kalur ja lambur teada, et nad kahjuks osaleda ei saa. Kui korraldaja vahendaja meiega ühendust sel teemal võttis, siis jah, otseloomulikult oleks me ka tahtnud jaanipäeval niisama olla, mitte Tartus suppi kokku keeta. Aga nii Mesi tare perenaist kui peremeest on vanemad kasvatanud niimoodi, et sõna tuleb pidada. Ja meie ikkagi Tartusse 23 ja 24.juunil suundusime. Mis tähendas siis seda, et 22.06 pea terve päeva valmistasime kõike ette. Pakkisime meie bussi kraami täis ja lisaks auto ka veel. Supikatla ja suitsuahju ettevalmistused, toormaterjali hankimine ja ettevalmistamine, kõik need topsid-kausid-lusikad üle lugeda jne jne jne. 22.06 õhtul suundusime oma kodust ära ette jaanipäeva pidama, mis tähendas, et olime 50 km kodust ja midagi maha ei tohtinud ununeda (muidugi ununes).
23.06 pool päeva valmistasime ette supimaterjali. Kartulid koorida, sibulad koorida, porgandid, lihad-kalad jne. Gaudeamuse tantsupidu Tamme staadionil algas kl 21 ja meie pidime kohal olema kl 18. Üritus teadsime lõppevat öösel, arvestasime tagasi jõudmisega kl 4 paiku öösel.
Lapsed ämma hoida ja staadionile, sõitsime oma killovooriga staadionile sinna vahesse, kus meid määratud oli ja…. Mida me näeme? Ühel pool meid oli püsti pandud friikartulite telk ja teisel pool burksid. Kohalik toit? KOHALIK TOIT kokku lepitud menüüdega???
Kes sööb jaanipäeval suppi, kui kõrval on friikad ja burksid? Mitte keegi. Me võtsime vastu otsuse lahkuda, sest selline asi on lihtsat nõme.
Me ise ürituste korraldajatena siin Peipsi ääres näen kurja vaeva, et tõrjuda neid rämpstoite oma üritustelt. Sest me ise tahame pakkuda PÄRIS TOITU, seda kohalikku. Kohalikust toorainest kohalike retseptide järgi, head ja maitsvat. Sellist natuke eksootilise kõlaga, mis kutsub külastajat proovima ja kutsub ka tagasi tulema, sest siin on äge. Ja viimasel ajal tahetake ka mujal Eestis pakkuda (vähemalt jutu järgi) kohalikku toitu. Sest põnevaid toidupiirkondi on ju meil palju – praegu on Pärnumaa maitsete aasta, aga ka Mulgi toit, Viru toit, setu küük, võrokeste mekid, saare ja hiiu palad jne jne. Nii palju põnevat ja head.
Ja siis on friikad. Igal pool.
Asi on põhimõttes – kui on välja reklaamitud, et on ainult loetud toitlustajad (tõesti oligi vaid paar toidutelki) ja ainult kohalik toit, siis ei ole burksid ja friikad okei. Lihtsalt ei ole. See konkreetne friikapakkuja jäi meile nt meie kevadisel üritusel musta nimekirja. Kui me oma kalalaata korraldame Varnjas, siis sinna tikuvad ka kõik kiirtoidupakkujad. Hea kerge raha teenida laatadel. Aga meie ei taha siia rämpstoitu, vaid inimesed tulevad ju siinset toitu tahtma? Ei? Igatahes see sama ettevõtja registreerus meile laadale, kirjeldades oma pakutavat: kala ja natuke sooja sööki. Tegime rumala vea, et ei täpsustanud kõike sõnasõnalt üle, vaid eeldasime. Eest leidsime laadapäeval 6m leti friikartulite, grillvorstidega ja jah, kuskil oli purgike väärindatud kala ka. See on just see, mida ma koguaeg tagasi olin põrgatanud. Päris kihvt ka ettevõtja poolt vassida ja varjata oma tegelikke tegemisi. Kindel on see, et tema meile enam liinile ei pääse ning iga kord õpime ka laadale registreerumise tingimusi paremaks sõnastama. Nagu ka meiega koos olnud Peipsimaa turismi esindaja (ehk siis Gaudeamuse ürituse korraldaja vahendaja meie jaoks) ütles – tema pigem oma korraldatud üritustel on ilma toitlustajata, kui et laseb pakkuda rämpsu. Me arvame, et see on väärt põhimõte.
Ja 23.juunil Gaudeamuselt me sõitsimegi minema. Ilus jaaniõhtu ilm oli (mitte see traditsiooniline). Soe, vihmavaba, mõnus. Veetsime selle Tartu linnaservas sugulastega jaanituld tehes.
Supimaterjal õnneks raisku ei läinud. Me ei olnud jõudnud suppi veel päris valmis keeta ja ettevalmistatud asjad säilisid järgmise päevani.
24.06 varahommikul avasin silmad vihmavalangu peale. Konkreetselt kallas akna taga. Jess. Kell 13 pidime olema Tartu lauluväljakul uut päeva alustamas.
Ja ma isegi ei ahastanud, sest oli tõeline supiilm! 😉
2018 jaanipäev 070
Lapsed jäid uuele katsele vanaemaga hängida ja läksime meiegi uuele katsele oma supiga. Friikate ja burkside telgid olid juba varakult taas platsis. Panime meiegi oma telgi püsti, supikatel podises juba hommikust saati ja valmistusime päevaks.
Oli ilus jaaniilm (traditsiooniline). Vihma kallas palju ja veel rohkem, Lõikav tuul ja kõik see juurdekuuluv. Vahepeal oli ka helgemaid hetki 🙂
Me 22.06 kodus asju valmis pakkides põrgatasime mõtet edasi-tagasi, kas võtame samovari kaasa, ei võta? Asju oli niigi ülipalju autode peal, otsustasime, et ei võta. Et no kesse jaanipäeval teed tahab juua? Tegelikult tahtsid väga paljud, sest külm oli. Ja koerailma tõttu vaatajaid oli kohal ülivähe, pea kõik meie kliendid olid esinejad, kel oli külm. Kuum supp läks hästi.
Aga mis suppi teha üldse, see oli meie peamine küsimus ettevalmistuste ajal. Esiteks peab olema maitsev ja teiseks peab olema huvitav nimi. Kalasupp ei kõnetaks mind ennastki üldse. Härra otsustas katsetada uut retsepti – talupojasuppi. Hommikul ämma juures kui supikatel podisema pandi, vaidles härra oma emaga pikalt. Ämm ütles, et ära riku suppi ära ja härra otsustas teda mitte kuulata. Kodus oli valmis pandud katlasse kruup, suitsuliha, võis praetud porgandid ja võis praetud sibulad, kartulid, hapukurk. Kruubist tulenevalt selline imeilus hall supp, täiega mittekutsuv. Ja härra läks, oma ema mitte kuulates, lisas katlasse ka tindikala 🙂
2018 jaanipäev 034
See supp oli lihtsalt imeliselt maitsev. Supiroheline peale ehk aiast tilli ja sibulat ning saabus ka apetiitne välimus. Lusikas pmst seisis kausis püsti, hea tummine.
Peipsi-vene talupojasupp tindiga oligi sündinud.
Ja tõesti oli hea supp. 100 valmiskeedetud liitrist 90 läks sooja andmiseks ja kõhu täitmiseks. Viimased portsud jagasime vähestele ringi liikunud inimstele tasuta juba ära. Parem ära anda kui ära visata.
Mesi tare peremees oli supikatla külge keevitanud ka suitsuahju. Suitsukala vastu huvi oli üliväike, sellega peame nüüd mõtlema, et mis teeme. Kuivatatud tindikala osteti meilt veel vähem, sest meie kaaslased telgi all pakkusid tindikala otse fritüürist. Muudki head maitsvat oli leti peal ja kokkuvõtteks peab ütlema, et täitsa ok päev oli. Tänu sellele, et 23.06 õhtul ära sõitsime, ei läinud supimaterjal raisku, ei jäänud me ka miinusesse. Osa materjali jäi veel alleski ja saame järgmisel korral ära kasutada.
Selline ettevõtja lihtne elu.
Üsna peo lõpus jõudis toidualale ja sh meie telki Hannes Kaljujärv. Nähes meie menüüd ta oli täitsa jännis, et näpu otsa oli juba haaranud friikartulite karbi. Ma ei saanud vaiki olla ja pidin ikka torkima, et võta ikka päris toitu (tahtis kodustele kaasa osta). Leidsime karbi, millega suppi kaasa anda (memo endale: peab mõtlema kaasa ostmise variandi peale) ja uurisin ikka, et suitsukala ka. Ta raskelt ohkas oma friikartulite osas ja kutsusin, et no tule vaata suitsuahju sisse korra. Näitasin kuldpruune kohakaelu ja ta oli müüdud! Ma loodan, et talle maitsesid rohkem, kui need friikartulid 🙂
2018 jaanipäev 062
Mis on sinu suhe kiirtoiduga? Kui sul on kõrvuti supitelk ja kiirtoidutelk, mis sa ostaksid? Ma lihtsalt päriselt olen praegu nii pettunud korraldajas, kes räägib üht ja teeb teist. Meil endal on sellest loost samuti palju õppida. Mesi tare peremehega mõtlesime, et kui meie üritustel peaks edaspidi keegi uuesti õnnestuma läbi lipsata sellise jamaga, siis me ei luba tal kohale jääda. Meie tahame pakkuda päris toitu ja päris maitseid. Ja see on nii pagana võimatu missioon, eriti kui need päris pakkujad otsustavad mitte kohale tulla, aga kiirtoidupakkujad ootavad muudkui võimalust sisse pressida.

Lugu ivantšaist

Kui 2017 aastal Peipsi maitsete aasta ja riiklik tähelepanu piirkonna toidule lahti läks, hakkas ka meie mõte rohkem veerema selles suunas, kuidas rohkem ja mida parimat kohalikku meie külastajatele pakkuda ja tutvustada.

Mesi tare perenaisena on meil au sees just vanausulistele omased road ja kombed, aga ka Peipsi temaatika üleüldiselt. Enne Mesi taret ja Peipsi toidu aastat ei olnud me suurt tähelepanu pööranud näiteks põdrakanepile. Või siis üleüldse mingisugust tähelepanu. Ma isegi ei teadnud, milline see taim välja näeb. Kui aga põdrakanep ja sellest valmistatav imeline ivantšai hakkas üha rohkem vestlustesse pressima, tuli end kurssi viia.

Selgus, et põdrakanep on kõikjal meie ümber. KÕIKJAL!

2017 juulis võtsime proovida ivantšaid teha. Arglikud katsetused kahe ämbritäie lehtede ja õitega, ropult käsitööd, siis fermenteerimine ja lõpuks pikk ootamine, kuni ahjus kuivab. Valmis sai tõesti väga kosutav, kõhtu täitev ja maitsemeeli paitav tee, mis otseloomulikult, joodi meilt kiiresti käest ära.

Ootasin 2018 aasta suve erilise ootusärevuse ja innuga. Hoian teepervedel silma peal juba mitu kuud ja rõõmustasin, kui nägin põdrakanepi taimi sirgumas ja rohelusse mattumas. Päikest on tänavu antud rohkelt, mistõttu juba nüüd on esimesed õied valla päikselises metsatukas! Milline tohutu rõõmusõnum.

Seega kiirustasin koju pange järele, et minna lehti noppima. Tähtis on õiget korjeaega mitte maha magada. Parima tee saab värskete õitega taimedest.

Kodus läks lahti suuremat sorti mudimine ja muljumine, et  taimemahlad valla päästa. Käed on nagu Shrekil, aga tean, millise preemia ma loetud päevade pärast juba saan. Olen küll virk perenaine, kuid kui töömaht on suur, rändab mõte otsima lahendusi töö kergendamiseks. Jalad toetasid mõttekäiku ja viisid mind maja pööningule. Sealt ma väärt abimehe omale leidsingi!

Tunnid möödusid ja töö saigi tehtud. Peagi suunduvad teelehed ahju!

Ivantšaid saab proovida Peipsiveere teekultuuri õpitubades Mesi tare kodumajas (ette tellimisega), üritustel, kus osaleme (jälgi uudisvoogu Facebookis) või osta meie käest, et ise kodus teed keeta.

Keedusuhkrutükk põske ja mmmmm…

ivantšai lugu