Mesi tare blogi

Sibulatee numbrites

Meie Mesi tare kodumaja tegutsemispiirkond on armas Sibulatee Peipsi järve kaldal. Sibulatee piirkond on ühtlasi peale 2017. aasta haldusreformi võrdsustatud Peipsiääre valla territooriumiga.

Peipsiääre vald, pindalaga 652 km², asub Tartu maakonnas. Vald moodustati 2017. aastal Alatskivi valla, Kallaste linna, Pala valla, varasema Peipsiääre valla ja Vara valla ühinemisel. Peipsiääre vallakeskus asub Alatskivi alevikus. Vallas on üks linn (Kallaste), neli alevikku Alatskivi, Kolkja, Kasepää, Varnja ja 84 küla. 

Sibulatee on ÜKS piirkond, KAKS rahvust, KOLM kultuuri.

Piirkonnaga samanimeline võrgustik (MTÜ Sibulatee) , mis koondab kohalikke ettevõtjaid (33 liiget), on turismi valdkonnas tegutsenud  ja piirkonda arendanud 12 aastat ning on praeguses seisus kasvufaasis – meie piirkonna tooted (vaatamisväärsused, restoranid, majutusasutused jmt) on külaliste poolt omaks võetud, ettevõtjad tegelevad võidu tootearendusega, et saavutada külaliste heakskiitu. Külastajad ilmutavad lojaalsust kaubamärkidele (piirkonna üritused, sh Sibulatee puhvetite päev, Kallaste Karakatitsa, Sibulatee SaunafEST, Voronja galerii suvehooaeg jt), tehes piirkonda korduvkülastusi.

Sibulateel on 27 majutusasutust kokku  334 voodikohaga. Kämpingmajade voodikohti on lisaks 119. Karavanidele on piirkonnas 90 ametlikku kohta, samapalju telkimiskohti maaturismiettevõtete hoovides. Kokku saab suvehooajal Sibulatee piirkonnas voodites ööbida 453 inimest. Tartumaal kokku 3375 voodikohta oktoober 2021 seisuga (Statistikaameti andmed), mis teeb Sibulatee voodikohtade osakaaluks Tartumaal 13,4%.

Sibulatee näol on tegemist killustatud majutusteenuse turuga, kus on 100% ettevõtjatest on mõne töötajaga pereettevõtted. Statistikaameti andmetel oli 2020.a Eestis tervikuna majutusettevõttetest 85,4% mikroettevõtted vähem kui 10 töötajaga, 13,1% väikeettevõtted, 1,3% keskmised ettevõtted ja 0,2% suurettevõtted enam kui 250 töötajaga.

Sibulatee majutusettevõtete näol on tegemist võimekusega majutada korraga 10-25 inimest, sh keskmiselt on Sibulatee piirkonna majutusettevõttes 16,7 voodikohtaKeskmine voodikoha maksumus Tartumaal on 43€ (Statistikaamet, okt 2021), Sibulatee majutusettevõtetes 29€.

Keskmine kämpingmaja voodikoha maksumus inimese kohta on Sibulatee piirkonnas 23€, keskmine karavanplatsi maksumus 16€ ja telkimiskoha maksumus 9,50€.

Sibulateel on 10 toitlustusasutust ja 14 kultuuriasutust (muuseumid, näitused, galeriid, külastuskeskused).

Peipsi jääolude info!

Väljas on krõbedad miinuskraadid, mis meile siin Peipsi ääres talvel väga meeldib. See tähendab, et pakane kasvatab järvejääd ja ka PPA on teada andnud, et homsest, al 10.detsembrist on lubatud järvejääle jalgsi peale minna!

Suurepärane uudis kalasõpradele ning peatselt oleme valmis ka karakatitsad töösse panema, kui vastav luba saabub!

Lisainfo: Alates 14.detsembrist 2021 on lubatud maastikesõidukite Peipsi jääle minna. Mesi tare karakatihooaeg on avatud!

Peipsi paadimajad

Avasime oma paadimajade hooaja tänavu varakult! Esimesena võtab külalisi vastu hubane saunaga paadimaja Mesispa ja maikuu soojemate ilmade saabudes juba ka Mesipesa ja Mesisviit.

Oma broneeringu tegemiseks kirjuta info@mesitare.ee

Kohtume Varnjas!

Mesi tare paadimaja (foto A.Sooaru)

Paadirendi hooaeg avatud!

Alles see oli (9 päeva tagasi), kui Peipsi järv oli jääs ning saime karakatitsaga teha hooaja viimase päeva järvejää peal! Kevad aga ei oota ning nüüd juba mitu päeva on meil Varnjas täitsa vaba vesi, mistõttu avasime paadirendi hooaja!

Peremees tasapisi käib järvel võrgutamas ning nii need vobladest Peipsi noodiread seinale tekivad!

Karakatihooaja kaadritagune elu

Tänavune talv on olnud võrratult ilus, külm ja muinasjutu moodi valge! Meil siin Sibulateel Peipsi ääres on sellest ainult hea meel, sest ootame igal aastal miinuskraade pikisilmi. Kohalike elu on ikka Peipsi järvega tihedalt seotud ja nii on soovinud külamehed järvejääle ja igal vähegi püsti seisval mehel on hoovis kas karakatitsa või tõukekelk, buraan või motokoer… midagigi, et järvele liikuda.

Siit tuleb üks ülevaade Mesi tare karakatihooaja telgitagustest, mida nüüd tagasivaatavalt oli hea juba väikse muigega kirja panna. Keset hooaega see kõik pererahvale nalja küll ei pakkunud 🙂

Peaaegu 10 nädalat ühtejutti ja igapäevaselt saime Peipsi jää peal käia karakatitsatega. Enne koroonapiirangute kehtestamist jagus tegemisi karakatisafarite ning kalameeste jäätakso vahel aegasid jagades.

Juhtus ka nii, et perenaisest sai esimene Peipsi naiskarakatijuht ning üheskoos peremehega igasuguste jääolude juures järvel sõidetud. Mõnel hommikul oli ilm nii selge, et Venemaa horisondil paistis. Teistel hommikutel aga ei näinud 3m ette ka, et leida peremehe ees sõitva karakatijälgi. Oli raskeid olusid suures lumelobjas, oli vihmasadudega jää peal lainetavas Peipsis sõitmist, oli imeilusat uisujääd ja oli poolde säärde lund, mis üha juurdegi tuiskas! Jääpragusid ja lahvandusi oli ka, mis perenaisel roolis südamelööke vahele jätsid, kui silme ees sõitva peremehe auto all lahtised jääpangad loksusid. Teine ärev hetk oli ööga kalda äärde tekkinud kaks parralleelset lahvandust, kus paisunud jää surus teise jää-ääre peale end ning kalda äärde pargitud karakatitsad koos suurte kelkudega tuli saada järve poole. Oleks perenaine näinud lahvanduste välimust teiselt poolt vaadatuna või oleks aimanud, mida ülesõitmine nendest kohtadest tegelikult tähendab, oleks ilmselt jalg tõrkunud rooli taga gaasi andmast. Aga õnnelikult ja kalameeste abiga, kes karakati küljest lahti rebinud kelku tagasi aitasid panna, sai ka perenaine lahvandustest üle! Uhh!

Aga need polnud sugugi ainsad meeldejäävad hetked karakatihooajal!

Tehnika ise andis kordi ja kordi põhjust sügavalt ohata ja kuuvalgel kesköö romantikat keset Peipsi järve teha!

“Hakka nüüd liikuma…”

Kuna karakatitsad on ikkagi ilma tehase garantiita isemeisterdatud masinad, siis koormust saades ikka siit ja sealt midagi järele annab. Peremehe karakatil murdus rehv alt ära juba nii mitu korda, et lugemine läks sassi ja mõni püsikalamees ristis, muie suul, masina ümber kolmerattaliseks. Mõlemad meie karakatitsad võisid mõnel kiiremal nädalavahetusel sõita kuni 100 km päevas, mis on nende masinate jaoks korralik koormus (koos kelkude, kalameeste, varustuse ja püütud kaladega), niiet mõlemal masinal viskas välja plokikaane(tihendi) vimka. Murdunud poolteljed, jäätunud kütus paagis, murdunud kelgu osad – need on vaid mõned märksõnad pikas tehnikamurede rivis!

Olles vaadanud mitmeid aastaid telerist 4×4 meeste reisisaateid, ei imesta ma tänavuse kevade saabudes enam, miks neis reisisaadetes on vähe reisi- ja vaatamisväärsuste kaadreid ja rohkelt autoremonti 🙂 Sest mis liigub, see kulub.

Karakati rehvidega sai härra tegeleda 8-9 korda, kui mitte rohkem. Sest lugemine läks tõepoolest täitsa sassi juba. Kõige pingelisem oli sel hooajal vabariigi aastapäeva nädal, mil nädala jooksul oli rehvierroreid lausa 3 korral.

Nii siis oligi, et tihtilugu peale tihedat pingelist tööpäeva, kui kalamehed oli kaldale ära toodud, jätkus härra päev pimedas veel karakatiremonti tehes. Tihtilugu perenaine abis midagi hoidmas, toomas, viimas, mutreid keeramas vmt.

Võib julgelt öelda, et sama palju tunde, kui peremees veetis roolis, veetis ta ka karakati all ja peal. On puhas rõõm, et Mesi tare peremees meil kuldsete käte ja lahtise peaga on!

Ja et hooaeg ikka i-le täpi saaks, murdus nädal enne hooaja lõppu alt ära ühe kelgu jalas. Pidime kelgu varakult suvepuhkusele saatma, sest jalase remondiks sel kiirel ajal aega ei olnud. Õnneks teine kelk oli korras. Eelviimasel päeval kalamehi järvelt koju tuues ei olnud lumeolude tõttu märgata lahvandust jääl ja peremees sõitis halvast kohast läbi. Sõit raputas kelku ja mehi selle peal nii, et mehed hüplemise pealt murdsid ära teisel, veel töökorras olnud kelgul istumisepingil olnud lauad. Jälle poolpimedas õhtune kiirremont:

Ja siis sai hooaeg õnnelikult lõpetatud!

Kui igal kevadel ütleb peremees hommikul kodust välja astudes, et täna on viimane päev karakatisõitu, et homsest enam ei lähe, siis igal kevadel on sama päeva õhtul peremees karakatitsaga kalda ääres (mis esimesena pehmeks läheb) läbi jää järve sisse vajunud.

Sel aastal me hoidusime kasutamast “viimane päev” väljendit, sest motosportlased teadsid rääkida, see pidi õnnetust tooma. Sel aastal sai härra masina üle pragude ilusti õnnelikult koju toodud! Aga kaldalt seda vaadata, kuidas suure hooga üle pragude üritas lennata, oli ikkagi hirmus! No see perenaise süda ikka muretseb ja valutab peremehe pärast!

Nüüd teeme ära hooldused ja remondid, ehitame varumasina, sest elu õpetab, ning siis asume kevadtoimetuste juurde! Loodetavasti tahab nüüd jää ka kiirelt Peipsi pealt ära minna, et saaksime paadihooaja avada ja võrgud sisse heita. Fännid juba ootavad voblat!

Talvepäev Peipsi ääres

Just praegu on viimane aeg teha plaanid sünnipäeva või ettevõtte talvepäeva veetmiseks väikese seltskonnaga Peipsi ääres. Mesi tare majutuse, saunade, toitlustuse ja järvesafariga on just see elamus, mida sel talvel oodatud on!

Välismaale ei saa, aga Peipsile praegu saab!

Info ja broneerimine info@mesitare.ee

Fotod: Sibulatee ihupiltnik Ahto Sooaru

Sibulatee saunafEST 2021 jääb ära!

Kahjuks peame teatama, et Sibulatee saunafEST 2021 jääb ära Peipsiääre vallavalitsuse seatud keelu tõttu, mille raames ei tohi veebruaris avalikke üritusi piirkonnas läbi viia.

Kuna saunasõpradele saunanaudingu pakkumiseks soovime valida aega, mil saame jääaugu juurde saunasid üles panna, siis ei saa üritust ka soojemale viirusevabale ajale lükata.

Oleme kurvad ja loodame kohtuda järgmisel aastal!

Olge terved!

Peipsi talihooaeg on alanud!

Meil on hea meel teada anda, et piirivalve loal tohib alates homsest, 19.jaanuarist 2021, Peipsi järvejääle sõita ka maastikusõidukitega, mille alla loetakse samuti maailmas ainulaadseid ja ainult Sibulatee piirkonnas kasutatavaid karakatitsaid!

Nüüd on õige aeg teha kiireid broneeringuid meeskonna või pere väljasõitudeks Peipsi äärde, et veeta koos tore päev Peipsi järvel. Valikus 1h pikkune safarisõit järvel ja 3h pikkune safari koos jääpüügi, uhhaa keetmisega otse järvejääl ning samovaritee joomisega.

Info ja broneerimine: info@mesitare.ee

2020 aasta kokkuvõte

Täiesti uskumatu, milliseks võib üks aasta muutuda ja kui palju muuta maailma ja ühiskonda. Mikroettevõtjana oli see üks paras pähkel, mida pureda!

Aasta algus oli veel paljulubav, kus muudkui ootasime, et läänetuuled pöörduksid ning idast meile külma ja pakast tuleks. Aga ei, tuultel olid omad plaanid ning jäätunud Peipsi järve me 2020 aastal ei näinudki! Olen alati perenaisena külastajategruppe vastu võttes saanud nentida, et meil siin Peipsi ääres on turismis kaks kõrghooaega – talv ja suvi! Et oleme õnnega koos. Tänavune talv lõi ninanipsu.

“Pole midagi! Teeme siis kevadel ja suvel usinamalt tööd,” mõtlesime.

Kevade ja õppereiside asemel saabus koroonaviirus. Ja kõik pandi lukku, esimesena turismisektor. Oli keeruline, ent mitte lootusetu aeg. Meelt me ei heitnud ning imeliste aprilliilmadega veetsime aega värskes õhus. Meil on see luksus! Meie Peipsi järve äärsed paadimajad hakkasid vaikselt ilmet võtma, sest sai neid korduvalt ja korduvalt krunditud, värvitud, vuugitud ja viimistletud. Sotsiaalmeedia abil viisime läbi nimekonkursi ning juunikuus oli rõõm avada külalistele paadimajad nimedega Mesipesa ja Mesisviit!

Mesisviit imelise Peipsi vaatega!

Suvi oli meil õnneks töine! Kui maailm on lukus, siis eestlased avastasid hoolega kodumaad ja see oli väga toredate kohtumiste aeg!

Suve lõpuks täitus üks unistus! Juba pikki aastaid on perenaine soovinud teemaja, kus külalistega samovari ääres juttu puhuda. MTÜ Peipsi Tulevik tegemiste käigus selle lõpuks ka 29.augustil avasime, et astuda kogukonnale sammukesi lähemale ja pakkuda kohta õpitubade läbi viimiseks.

Peremehe üks unistusi täitus suvel samamoodi. Juba eelmisel sügisel Eestisse toimetatud vana kalurilaev sai Tartus paadimeistri käe all uue elu ja hingamise ning jõudis lõpuks Peipsi äärde. Nimeks sai talle MESIROOS.

Vaikselt sai Mesiroosile toolid sisse meisterdatud ja tentide jaoks toestused pandud. Nokitsemine veel jätkub, aga vähemalt on üks tore laevuke päris meie oma.

Sügise möödudes läks kõik siin Peipsi ääres jälle vaiksemaks ja vaiksemaks. Viirusepärdik uitab ringi ja hoiab inimesi kodudes. Pea kõik jõuluüritused on tühistatud nii meil kui teistel meie saatusekaaslastel. Egas midagi, pead ei saa norgu lasta, seega meie mõtted keerlevad ikka selle ümber, mida ja kuidas edasi. Nagu peremees armastab öelda: magajale jagub und ja tegijale tööd. Nii oleme muudkui toimetanud:

  • Samovarimaja sai väga vajalikud vihmaveerennid ning vundamendiplekid. Loodetud fassaadi värvimistööd jäid liiga hilja peale, seega novembris neid enam mõtet polnud teha ja lükkusid kevadesse.
  • Kaua mõeldud ja oodatud Mesi tare terrassikatus sai valmis, küll on veel siit-sealt värvimist, aga ega talviste ilmadega seda teha ikka saa.

Natuke saime kaamerasse ka naeratada:

  • Jaanipäeva järel käis külas “Žiguliga Isamaal” võttemeeskond ning ootame juba isegi, et tulemust telerist vaadata. Uuel aastal on põhjust teleri ette end sättida.
  • “Maahommik” uuris ja vaatles, kuidas meie pere ning külarahvas jõuludeks valmistuvad. Seda saab näha juba 26.detsembril.
  • “Ringvaade” uuris kevadel meie samovare ja tegi Samovarimaja valmimisest armsa loo.
  • Terevisioon kutsus perenaise eetrisse 2020.aasta koroonakevadest rääkima.
  • Postimees ja MaaElu külastasid meid mitmeid kordi, sest kui ikka põnevaid asju teeme siin, siis tuleb nendest ka aru anda.
  • Maakodu ajakiri tegi loos puhvetkappidest ja perenaise mummulised nõud said looks räägitud.

Kuku raadio ja RingFM tundsid huvi, kuidas meil keerulisel ajal läheb.

Mõned vahvad projektid said töösse veel või ootavad toimetama hakkamist. Neid vilju saab loodetavasti 2021.a näha.

Mis aga ära jäid? Pea KÕIK üritused:

  • Kolkja Kelk koos talveprääznikuga.
  • Kalaküla
  • Varnja Kalalaat ja üle-eestiline avatud kalasadamate päev
  • Tagadi laat nii kevadel kui sügisel
  • Peipsi Toidu pidu

ÜRITUSTEST toimus:

Aasta algul toimus väga vägev Sibulatee saunafEST! Suured tänud veelkod saunadele, nende peremeestele, auhinnafondi sponsoritele ning külla tulnud saunasõpradele!

Peipsi Toidu Tänav ja Sibulatee puhvetite päev olid ainsad meie tänavused toiduga seotud suurüritused. Külalisi oli murdu ja õnneks ühtegi viirusejuhtumit nendega ei kaasnenud.

Rõõmu jagus ka aasta lõppu:

  • Tartumaa Hea Tegu konkursil “Projektivaba tegu 2020” kategoorias valiti Samovarimaja võitjaks!
  • Peipsimaa Turism /visitpeipsi.com tunnustasid nii Samovarimaja kui ka Mesi tare kodumaja panuse eest Peipsimaa turismipiirkonna arendamisel ja tutvustamisel 2020.aastal.

Armsad Mesi tare sõbrad, toetajad, fännid ja külalised! Aitäh, et te olemas olete! Olge terved!

Mesi tare pererahvas soovib Teile kaunist jõuluaega!

Mesi tare pere jõulunurk