Iga-kevadine Peipsi kevadekuulutaja on Nina külas üle Peipsi järve kallaste pressivad jäämäed, mida tullakse uudistama lähedalt ja kaugelt. Ajaloost on teada aastaid, mil loodus nalja pole mõistnud ning oma teelt nii mõnegi hoone pühkinud. Riigiarhiivi FOTIS fotode infosüsteemist leiab Nina küla jäämägede kohta ajaloolisi jäädvustusi: Üle Peipsi kallaste tulnud jäämäed...
Tänavu saab Varnja alevik esmamainimisest 440-aastaseks. Selle puhul väike ülevaade! Varnja eile: Varnja kallas 18.11.1932 (Rahvusarhiiv) Varnja alevik asub Peipsi järve läänerannikul Tartumaa Peipsiääre vallas, Emajõe suudmest 6 km põhja poole. Varnja on üks vanematest kaluriküladest Peipsi järve kaldal. Esmakordselt mainitakse küla 1582. a Warnia nime all. Edaspidi võib kohata...
Vanausulised elavad vana, Juliuse kalendri järgi. Meile harjumuspärase Gregoriuse kalendriga on sel 13 päeva vahet. Seepärast on vanausuliste jõulud 6. ja 7. jaanuaril ning "vana uusaasta" saabub 13. ja 14. jaanuari vahetusel. Jõulud olid vanausuliste peredes väga-väga oodatud aeg - oli pühalik ja pidulik kodune aeg, siis ei pidanud tööd...
2021. aasta oli meil Mesi tares äärmiselt toimekas ja töökas aasta. Varasemast vähem jõudsime tegeleda uute arenduste ja ehitustega ja järjest rohkem möödusid päevad toredaid külalisi vastu võttes. Mesi tare on muutunud kohaks, kus pererahvas saab üha kokku uute ja vanade sõpradega, influentserite ja sädeinimestega, uute külaliste ja vanade kaladega...
Ilusat pühadeaega, mõnusat talveilma ja särtsakat aastavahetust! Kohtume Mesi tare kodumajas Sibulateel jälle uuel aastal, kui Peipsi järv jääs või hoopis suvisemal ajal, kui küla melu täis! Olge hoitud!
Peipsi kullaks nimetatakse nii imetabast otse suitsuahjust tulnud kullakarva Peipsi rääbist kui ka samovari kõrval lauda ehtivast kausikesest ivantšaid juues põske pistetud keedusuhkrut. Vanasti istuti kohe samovari äärde teed jooma, alles siis tuli söömine. Toidukorda Peipsiveerel alustati ja lõpetati tee joomisega, teed joodi 3-4 päevas ja vahepeal toidukordade vahele ka....
Сушки Kuivikud (Сушки) on taignast valmistatud tahked rõngakujulised tooted, mis tänapäeval pole mitte ainult Vene, vaid ka Valgevene, Poola ja Ukraina köögis. Nagu arvata võis, tuleneb nimi "kuivik" väga lihtsalt sõnast "kuivatama". Algselt olid kuivikud (eesti keeles kasutatakse ka sõna rõngikud) mõeldud valmistumiseks talveks. Nende valmistamiseks kasutati spetsiaalselt sõtkutud tainast,...
1638. aastal tõi Vene saadik Starikov Mongoolia khaanilt Moskvasse Mihhail Fjodorovitšile (Peeter I vanaisa) 4 puuda (64 kg) teed kingituseks. Alguses kirbe ja kibedana tundunud jook ei meeldinud tsaarile ja bojaaridele. Samas aga pandi tähele, et ta hoiab ära une pikkade jumalateenistuste ja väsitavate bojaaride duuma koosolekute ajal. Teed joodi...
Samovar on Venemaal levinud metallist anum vee kuumutamiseks ja keetmiseks. Lisaks on samovar hästi tuntud väljaspool Venemaad on levinud Ida-Euroopa, Kagu-Euroopa, Iraani, Afghanistami, Kašimiri ja Lähis-Ida regioonide kultuuri. Kuna kuuma vett kasutatakse tüüpiliselt tee valmistamiseks, on paljudel samovaridel korstnatoru otsas ringikujune lisadetail (конфорка) teekannu ja seeläbi tugeva teeekstrakti soojas hoidmiseks....
Esimesed kirjalikud teated sibulast Eesti aladel pärinevad 13. sajandi lõpust, selle järgi olevat sibulaid koos teiste köögiviljadega siinsetele "paganatele" müünud Saksa ordu. Pesasibulat hakati Eestis sibulakultuurina kultiveerima 17. sajandi lõpul, kui Peipsi järve läänekalda äärsetesse küladesse asusid elama Vene vanausulised. Nemad tõid Venemaalt Penza oblastist Bessonovka külast kaasa sealse kibesibulasordi "Bessonovski", mis Eesti kliimaoludes hästi kohanes. Pesasibula kasvatamisel, kus mugulaid rohkem kui üks, ongi Eestis suur kultuuriline...
